Ei saa me sellest 1024×768 resolutsiooni piirangust veel lahti. See on küllaltki frustreeriv, kui pead kujundama kõik kujundused kogulaiusega alla 1000 piksli, eriti veel juhul, kui enamus veebilehe külastajaist kasutavad suuremat resolutsiooni.

Möödunud kümnendi üheks kuumimaks märksõnaks oli kindlasti koduleht ja kodulehe tegemine. Tegija firma oli see, kellel oli oma koduleht ning mida rohkem animatsioone, seda uhkem. Flash-lehtede võidukäik.
Ent uus sajand seadis suuna sisse hoopis uutele trendidele ning üha enam ja enam murrab ustest ja akendest sisse sotsiaalmeedia, mis oma olemuselt seab igasugusele veebiväljundile omad tingimused. Et neist tingimustest aru saada, peaks reastama olulisemad koduleheliigid ning vaatama ükshaaval, kellele mida soovitada.

Otsustasin enne selle aasta lõppu koguda veidi üleüldist statistikat kohalike brauserikasutajate kohta, et vaadata, mis tuuled meid siis järgmisel aastal ees ootavad seoses kõikide veebiseppade senise murelapse Internet Explorer 6-ga. Statistika tegemiseks valisin kolm täiesti erineva sisu ja sihtgrupiga lehte, statistika põhineb Google Analyticsi viimase kahe kuu väljavõtetel.

Esimeseks katsejäneseks oli üks temaatiline foorum, mille keskmine külastajavanus peaks jääma 16-45 eluaasta vahele. Kahe kuu jooksul toimus 7018 külastust, Internet Exploreri osatähtsust 49% kõikidest külastustest, sellest 13% oli IE6

Teiseks katsejäneseks oli temaatiline keskkond mis peaks huvi pakkuma just pereinimestele ning üle 20 aasta vanustele. 3288 külastuse juures 50% Internet Exploreriga , millest omakorda taas 13%(!) IE6

Ning kolmandaks valisin ühe turismiettevõtte veebi, mille viimase kahe kuu statistika räägib järgmist: 50300 külastust, Internet Exploreri kasutajaid neist 73% ja neist omakorda 12% IE6

Mis siis selgus?
Olgugi, et sihtrühmad on erinevad ning erinev on ka lehtede eesmärk/olemus ja protsentuaalselt võib tunduda, et mida laialdasem teenus või teema, seda enam kasutatakse Internet Explorerit, siis väiksed arvutuskäigud näitavad, et kummalisel kombel on kõigi kolme keskkonna puhul üldine IE6 kasutajate protsent stabiilselt 9% juures.
Meeldiv uudis on aga see, et veel oktoobris olid vastavad näitajad märksa nutusemad – 12-18% Seega kukkumine 15% pealt 9% peale kuu jooksul pole üldse paha, liiati kui arvestada, et ka tüüp-XP installiga masinatele kontorites tehakse aasta lõpul jõudsalt uuendusi, versioonivahetusi ning IE8 hakkab vaikselt haarama IE6 protsente endale.

Ennustan, et hiljemalt märtsiks võivad kõik praegused IE6 arvestavad veebisepad oma arvestused korstnasse kirjutada ning rahumeeli hakata kirjutama muretut ja valideeruvat koodi. IE6 on out ning sellega on mõttetu enam arvestada.

On ilmselge, et iga endast lugupidav ettevõte vilistab flash-lehtede peale, kui just pole üleilmselt tuntud brändiga, mis erilist lisareklaami ei vaja, või millel on oma isiklikud turunduskanalid. Enamasti teavad seda ka kõik endast lugupidavad disainerid ja veebisepad. Flash on tänases veebidisainis rangelt kujunduslik element muu sisu sees, mitte aga vastupidi. Puhtalt flashile orienteeritud kellade ja viledega lehed on juba ammu möödanik, sääraste lehtede kasutajad aga lootusetult ajas maha jäänud. Kui soovite oma olukorda muuta, võib ju alati siit küsida, kuidas oma viga parandada

Selleks, et flashiaustajaile seletada flashi puuduseid, leidsin ühe kokkuvõtva artikli 5 reasons not to use flash

Building Flash-powered websites is wrong. Storing your content in Flash movies is wrong. Implementing site navigation in Flash is wrong.

Then why are there so many Flash sites? They look pretty with all those neat vector graphics, gradients, animations and cool sound effects. Flash is the favorite toy of big designer studios and numerous amateur graphic artists alike. Flash is visually attractive, and in general attractive websites are more successful than the ugly ones (notable exceptions: craigslist.org and plentyoffish.com). But this is not the case of Flash websites. All the benefits of the nice outlook are overridden by the disadvantages in terms of SEO and usability.

Flash requires bandwidth

Despite of the DSL Internet access being available almost everywhere, there are still lots of people surfing the Net via dialup or other limited bandwidth connection. Flash files, especially those using sound effects, embedded movies or bitmap images, can take a while to load.

Disabled back button

Some Flash designers use meta refreshes or other tricks to disable browser’s Back button. As the famous usability expert Jacob Nielsen says, ‘Back button is the second most important navigation element after hyperlinks’. People not able to use Back button will click the third most important navigation element – that X button in the top right. Besides, if you are going to promote a Flash site via PPC, you should know that Google AdWords doesn’t approve pages with disabled back button.

Flash ignores users needs

Whereas the ground rules of marketing emphasize the concentration on the users’ needs, Flash websites ignore them. Take the infamous site intros and splash screens that are as much annoying as the 45 minutes of advertising and previews in cinemas. Or another example: the sound effects – they are can be especially inappropriate and harmful when you are browsing the Net from a cubicle in a quiet office or from home in the late hours.

Problems with third-party Flash developers

Unless you do Flash yourself, you might face some serious troubles with developers. Some of them code their project to prevent them from editing, thus making you to hire them over and over again as you need to do even the smallest modifications. Aaron Wall in his SEOBook (a highly recommended SEO reading) describes a case of a Flash developer who disabled the back button and then asked $4000 from his client to re-enable it, although the problem was caused by his own incompetence.

Search engines do not like Flash

And perhaps the most important: not every search engine is able to crawl and index the content of Flash movies. Even those that can often do it with errors. This is in particular the case of a website fully implemented in Flash as a single file. Search engines just wouldn’t be able to direct visitors to the proper page within that file.

What is Flash really good for? Banners and ads – it provides far more useful features then the traditional gif animation. Online games – remember the ‘Yeti Sports’? Flash technology – the Flash videos – for video blogs.

But as a website engine – Flash is evil!

Isiklikult kriipsutaks maha tolle netikiiruse punkti, kuna antud seik vähemalt praegu pole eriti tähtis enam. Dial-up on suhteliselt möödanik, samas kui kõiksugu M-internetiühendusi ja Kõu laadseid leiutisi arendatakse üha stabiilsemateks ja kiiremateks. Muidugi tuleks arvestada veebidisaini tegemisel aeglasemate ühendustega, ent enamasti pole see määrav tegur. Ja kes tahab oma sisu levitada ka mobiilivõrgus, teeb mobiilse brauseri jaoks eraldi infolehe.

Google otsing “kodulehe tegemine” annab masendava tulemuse – 81 700 tulemust, esirinnas säärased veebiseppade ühendused nagu Webgate, Elitec, Elkdata on isegi reklaami ostnud sellele märksõnale (iseenesest kaval, kuna tollele tuleb ligi 1000 otsingut kuus, samas kui veebilehte otsitakse keskeltläbi 90 korda).

Miks masendava? Sest sõnaga koduleht peaks me märkima hoopis veebisaidi esilehte, inglise keeles Home page. Koduleht ei ole terve leht, vaid selle esikülg. Kahjuks puuduvad eesti keeles normaalsed vasted inglisekeelsetele sõnadele website ja webpage. Veebisait ja veebileht? Olgugi, et need uudissõnad on kasutusel üha rohkem ja rohkem, ajavad paljud inimesed siiski taga veel kodulehti. Ja firmad, mis pakuvad kodulehtede valmistamist, ei märgi ära, kas klient peale kodulehe ka muid sisulehti saab, ehk kas ta saab oma raha eest terve veebisaidi!?

Vaatame vahelduseks veidi statistikat. Google keyword tool annab otsingustatistikat kuu keskmise kohta välja nii:

kodulehtede tegemine – 720 päringut
kodulehe tegemine – 1000 päringut
kodulehtede valmistamine – 590 päringut
kodulehe valmistamine – 1000 päringut

Kõigi nende märksõnade juures on adWordsi konkurents kuskil 50% juures, seega et selliste tulemustega silma paista, peab ka rohkem maksma.

Kui nüüd semantiliselt õigeid fraase otsida, siis on tulemus selline:

veebisaitide tegemine – pole andmeid
veebisaidi tegemine – pole andmeid
veebisaitide valmistamine – pole andmeid
veebisaidi valmistamine – pole andmeid

Veebilehe sarnased tulemused jäävad 400-500 vahele, seega julmalt poole vähem, kui kodulehtede juures.

Neti aga ütleb meile nendesamade märksõnade kohta järgmist:

kodulehe – 304 päringut nädalas (NB! – 1200 kuus)
veebilehe – 148 päringut nädalas (NB! – 600 kuus)

Seega taas 50/50

Igal juhul tuleb kasulikum müüa oma teenust õigete sõnadega, ent kasutades valesi (loe: populaarsemaid) märksõnu, ehk siis selliseid märksõnu, mis kõnekeeles on levinud antud teenuse kohta. Samas olen märganud viimasel ajal, just eriti internetiturundajate sõnavõttudes, üha sagenevat veebisaidi väljendi kasutamist. Samuti on kliendid hakanud otsima rohkem veebiprojekte kui kodulehti. Ehk on kodulehtede tegemise otsimine juba langev trend? Aga kuidas teed sina nii, et veebilehel räägid veebiteenustest aga otsingutes oled sõnaga koduleht esirinnas?

et.wordpress.org kirjutab meile:

WordPress on tänapäevane semantiline publitseerimisplatvorm, mis keskendub esteetikale, veebistandarditele ja kasutatavusele. WordPress on samal ajal tasuta ja hindamatu.
Lihtsamalt öeldes on WordPress töörist, mida sa kasutad blogimiseks.

Siia peaks kohe lisama täpsustuse juurde – juba ammu pole WordPress enam AINULT blogimise tööriist. Tänu oma tuhandetele lisadele on WordPressist saamas üks mugavaim ja töökindlaim CMS (sisuhaldus) maailmas.