Blogimine on suurepärane vahend oma kaubamärgi või nime laiemaks levitamiseks. Samuti mõjub hästi SEO-le. Esiteks loob see kvaliteetset sisu, teiseks genereerib otsimootoritele rohkem märksõnu, mille järgi leitav olla ja kolmandaks mõjub pidevalt uuenev sisu jube hästi indekseerimise tihedusele.

Kui sinu teenuse või tootearenduse juures on teatud mõisteid, mida küll tihedalt kasutad, ent mida võibolla paljud teised ei tea – räägi sellest! Jaga teavet ja köida inimesi oma jutuga. Küsi tagasisidet, korralda fännikampaaniaid. Möödunud aastal korraldas näiteks Petrone Print väga eduka blogikampaania – blogijad ise levitasid nende linke ja raamatuarvustusi, saades vastutasuks tasuta raamatu valikust. Samuti pakkus Petrone Print tasuta raamatuid ka neile, kes oma blogis nonde teoste kohta hiljem arvamust avaldasid. Nii olen mina saanud juba kolm raamatut koguhinnaga 600 krooni. Müügiproff Ekke Lainsalu aga lasi inimestel kirjutada erinevatest viisidest müügidiili saavutamiseks ning premeeris parimaid tasuta e-kursusega. Tolle kursuse väärtus oli veidi üle 1000 krooni. Mõtle välja, mis on sinu teenus või toode, mida saaksid ja tahaksid oma lugejatega jagada ning tee seda!

Pidev blogimine tekitab usaldusväärsust ning hoiab sinu nime pidevalt orbiidil. Sotsiaalne suhtlus läbi blogi ei ole otsene müügitöö, ent toob pikemas perspektiivis enam kasu kui niisama visiitkaardi internetis avamine.

Muide, kas panite tähele, et Petrone Print ja Ekke Lainsalu said täiesti tasuta reklaami antud postituses? Niimoodi sotsiaalmeedia toimibki – anna midagi inimestele tasuta ja võid kindel olla, et sinu nimi levib.

____________
pilt pärineb siit

Vaata lähemalt: Thara.ee Facebooki fännileht

Kas osaled sotsiaalmeedias? Kuidas sa ennast veebis reklaamid? Kas kaasad reklaamiprotsessi ka oma rahulolevaid kliente? Kuidas reageerid pretensioonidele – kas vaikid maha või üritad kuidagi olukorda parandada, seletada, kokkuleppele jõuda?

Iga ettevõte, mis siseneb turule ja teeb seda kindlasti ka interneti vahendusel, peab esmalt panema paika üheainsa postulaadi – meie toode või teenus erineb konkurentide omast … just selles mõttes. Kõik pakuvad kvaliteeti ja soodsaid hindu, sellises olukorras asub mängu järgmine tegur – usaldusväärsus. See aga põhineb internetis suuresti edulugudel ja kasutajatagasisidel. Kaasa oma rahulolevad kliendid oma tegemistesse, jaga oma blogis ja Facebooki lehel oma isiklikku oskusteavet. Tee seda nii, et potensiaalsed kliendid näeksid – see ettevõte on südamega asja juures, nad teavad, mida teevad ning kui neid kiidetakse, siis järelikult teevad seda väga hästi.

Mainekujundus internetis on lihtne. Veidi aeganõudev küll, ent tulemus on seda väärt. Kas sina telliksid näiteks torumehe firmast, mille kodulehel on kirjeldatud firma ajalugu ja öeldud, et teenus on kvaliteetne või siis firmast, kus leiad palju kasulikke näpunäiteid väiksemate probleemide lahendamiseks ning rahulolevate klientide tagasisidet?

Kui sul on alustav ettevõte ning soovid veidi lähemalt teada saada positiivse maine kujundamisest internetis lihtsate ent efektiivsete vahenditega, siis võid julgelt küsida. Saada e-mail aadressil info@thara.ee või siis saada kiri teele veebivormi kaudu, mille leiad siit: kontakt

Idee on iseenesest lihtne – kui kõiksugu mobiilsete seadete kasutatavus kasvab mühinal, siis printerite populaarsuse tõstmiseks loome võimaluse suvalisest mobiilist või tabletist saata dokument unikaalsele mailiaadressile ning voliaa – töö saabki prinditud. Siia aga lisandub tootjapoolne spämm otsepostitus, ehk koostöös Yahooga loodud pilootprojekt “reklaami” ja “tähtsamate hommikuste uudiste” saatmiseks otse kliendi paberile.

Vyomesh Joshi, executive vice president, Imaging and Printing Group for HP said in the press release: “We know that our customers want an easy way to print their content, anywhere, anytime. We’re making that a reality today by giving people the power to print from any Web-connected device — smartphones, iPads, netbooks and more — to any printer in our portfolio above $99. The world has changed.”

Lisaks sellele, et  seade saab oma IP lokaalsest võrgust ning HP selle info põhjal spämmi lokaliseerima hakkab, on lubatud reklaami lähetamises arvesse võtta ka kasutajate internetiharjumusi. HP omab seega võimalusi sinu internetikasutuse jälgimiseks ja teab ka seda, mida sa reaalselt välja prindid paberkandjale.

Eriti vahva on muidugi kellegi HP tegelase Stephen Nigro kommentaar asjale: “Avastasime seda, et inimesi reklaamid ei häirinud. Usume, et osa sellest on harjumusel. Inimesed on harjunud reklaame nägema.”

Ei, vahva. Spämmimaailmas on alanud uus ajajärk, esimesed ePrint printerid on USAs juba müügil.

http://www.pcworld.com/businesscenter/article/198175/hp_eprint_breaks_printing_free_from_pc_shackles.html

http://forte.delfi.ee/news/digi/nuud-me-enam-ei-imesta-miks-hp-kingib-printeritele-e-posti-aadressid.d?id=31752755

Olen enda jaoks välja valinud paar, mida oma töö iseloomust lähtuvalt enam mitte kasutada ei saa. Järgnevalt jagaks oma vaimustust ka teiega ning ehk ootaks ka teiepoolseid ettepanekuid sama lahedate ja kasulike vidinate kohta.

FireFTP - unusta igasugused ftp programmid, kõige mugavam on erinevate serverite vahel seilata siitsamast Firefoxi aknast, klikka vaid nuppu ja juba avanevad FTP serverid uutes tabides. Võimalus salvestada importida/exportida serverite listi koos logiandmetega. Link FireFTP juurde

MeasureIt - väike, ent väga kasulik vidin, mis laseb brauseriaknas mõõtmisi teostada. Kiire, lihtne ja lollikindel. Juba selekteeritud mõõte enam suurendada/vähendada ei saa, küll aga saab selektsiooni liigutada. Link MeasureIt plugina juurde

Abduction - salvesta veebilehti piltidena, kas terve veebilehe suuruses või selekteeri ise vaid osa, tulemuseks kvaliteetne png pilt. Eriti kasulik, kui vaja teha jäädvustusi veebilehtedest, mis korraga ekraanile screenshoti tegemiseks ei mahu. Abduction vidina link

Kui nüüd keegi nende kolme asemel pakuks mingid võimalikud lisavidinad Chrome jaoks, saaks Chrome’st minu uus vaikebrauser, senikaua aga olen oma harjumuste ori.

PS. ja kui tuleb Firefox 3, mis toetab enam-vähem täiel määral HTML5 siis tuleb jälle tulirebase peale tagasi siirduda

Valikuvõimalusi on mitmeid ning kõikide nende võimalustega peab olema kursis ka kodulehe haldaja. Kui tahad võimalikult laiale turuosale silma paista, siis pead ka võimalikult paljudes tulemustes kajastust leidma. Seega on ilmselgelt vajalik teada oma tulevaste klientide mõttemaailma – millise käände või sõnaühendiga täpselt sinu pakutavat toodet või teenust otsitakse.

Sportlikust huvist istusin siis õhtul maha ja otsustasin veidi maad uurida – millised on siis eestlaste otsimisharjumused. Ja näidiseks võitsin sellesama auto rentimise temaatika.

Algatuseks valisin välja terve rea otsisõnu ja -fraase, mida eeldasin, et inimesed võiks kasutada, mida mina võiks kasutada. Tulemus oli üllatav, ent samas loogiline.

Ettevõtte jaoks on oluline teada anda oma tegevusalast, seega panustatakse märksõnaühendile – “autode rentimine”, sest just sellega nad ka tegelevad. Samas guugeldaja kirjutab sellise fraasi otsingusse vast kõigest paarsada korda kuus. Kui aga mõelda kasutajast lähtuvalt ning eeldada, et inimene otsib alati kõike isiklikust huvist johtuvalt, tuleks panustada hoopis sõnale “autorent” või veel parem – “auto rent”. Esimesel juhul on 300 tulemust asendunud 33000-ga ning teisel juhul suisa 74000-ga. Ilmselgelt mõtlevad ettevõtted teisiti kui tavaisikud, kes soovivad teenust otsida. Kui ettevõte mõtleb ka edasi nii kui ettevõte, mitte kui klient, kellele peaks oma müüki suunama, siis kaotab ta sellega igakuiselt 33000-73000 kontakti.

Inimesi huvitavad isiklikud huvid, seega peaks reaalselt toimima rohkem ka ainsuses otsingud, inimene otsib asju enda jaoks. Ehk siis – ära räägi teenustest, mida pakud või tootegruppidest, räägi konkreetsetest asjadest ja sellest, mis kasu saab inimene juba sellest, et sinu lehele sattus. Koledaim asi on see, kui inimene lahkub su lehelt ilma millegi poolest targemana.

Kui sa kahtled, kas sinu kodulehel kasutatavad märksõnad on ikka kasulikud, siis saad alati abi küsida, võta ühendust info@thara.ee ning koostame sulle täiesti tasuta kuni 15st märksõnast koosneva lühianalüüsi.

Ilus ja loogiline idee, mis kahjuks nähtud märkide põhjal on oma võlu minetamas. Meie internetiseerumine ei arvesta ühe tähtsa faktiga – inimestel on sotsiaalne vajadus suhelda. Seda nii info saamiseks kui ka ostmiseks. Inimene usaldab märksa rohkem kauba pakkujat siis, kui saab temaga otse suhelda. Hiireklikiga tellimine ei paku sotsiaalset rahuldust ning järelikult ei ole e-poe teed minemine õige samm.

Muidugi mõista ei kehti see reegel kõikides valdkondades. On nn. virtuaalset kaupa, mida tõesti saab edukalt veebis müüa, ent on väga suur ala nn. igapäevakaupa, mida lihtsalt ei ole mitte mingil moel mõtekas veebis müüa. See võib olla jah, lisaväärtusena selline võimalus, ent siin peaks enne E-poe lahenduse loomist mõtlema korralikult läbi, millised on kulude suurused kõrvutatuna reaalse kasuga.

Ühesugused reeglid ei kehti kõikidele ettevõtjatele, seega uskuda, et kui sul on hea kaup ning selle müümiseks rajad e-poe ja raha hakkab tulema, on veidi naiivne ja ennatlik. Isiklikud kogemused räägivad, et inimesed ei soovi isegi kõige lihtsamaid tagasisidevorme täita, selliseid kus on küsitud vaid kolme eri andmesisestust, selle asemel kasutatakse meelsamini hoopis e-maili. Ja mitte miski ei löö üle reaalset, näost-näkku suhtlemist kliendi ja müüja vahel. Ning lõppude lõpuks on veebileht parim müügikanal siis, kui ta toob kliendi meieni, mitte ei tee ära meie tööd. Kui meil on juba olemas inimese kontaktid, kes on avaldanud huvi meie poolt pakutava vastu, siis asub töösse juba järgmine oskus – reaalne müügioskus ning kliendiga suhtlemise oskus.

PS. kas sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes kasutaks online-toidupoode? Mina ei tea, samuti ei tea need inimesed, kellelt olen küsinud ja asja uurinud.

Huvi pärast tegin ühe küllaltki külastatava lehe põhjal aasta läbilõike külaliste ekraaniresolutsiooni muutumisest, pidasin silmas just seda kõige väiksemat hetkel levinuist. Kui algselt lootsin teha järeldusi, mille põhjal võiks öelda, et järgmise aasta algul võib julgelt 1000 piksli laiuse piiri põõsasse visata, siis enam ma nii optimistlik ei ole. Lisaks kõigele tehakse väga paljud uutest netbookidest just selle resolutsiooni peale.

veebruar 2009 5064 külastust
38,29% – 1939

märts 2009 46459 külastust
37,35% – 17351

mai 2009 28016 külastust
35,98% – 10079

september 2009 26053 külastust
32,71% – 8522

detsember 2009 22836 külastust
29,27% – 6685

veebruar 2010 25228 külastust
26,47% – 6679

Kui suvel ei tule just mingit hooaega, kus kõik vanad läpakad katki lähevad ning poodides uute notebookide hinnad järsult kukuvad, siis on selles tempos järgmise aasta alguseks veel umbes 10-12% veebilehe külalistest 1024×768 reolutsiooni kasutajad.

Selgituseks siis teemaalgatuse kohta – kuna paljudel ekraanisuurustel on määratud resolutsiooniks ehk pikslite arvuks 1024×768, siis ei ole soovitatav tänapäeval veebilehti teha üle 1000 piksli laiuseks, vastasel juhul tekib brauserile horisontaalne kerimisriba ning osa lehe sisust on kuskil ääre taga. Usability koha pealt küllaltki ebamugav ja tülikas.

Muidugi ma ei väida, et 1000 piksli laiusega pole miskit peale hakata, muidugi on, ent on palju lehti, kus oleks hädasti tarvis veidi “laiutada.” Ja just nende juures tuleb tihti nutumaik suhu.

Kui eelnev oli minu jaoks imestamapanev, siis see, mil moel needsamad inimesed erinevaid sotsiaalmeediume tarbivad, on täiesti arusaamatu. Facebooki kasutajaskond kasvab pidevalt, viimastel andmetel puhtalt eestlasi registreerub umbes 10000-15000 ühes kuus. Hetke seisuga 140 000 eestlast ei saa ju ometigi eksida! Ja ma ei leia endiselt, ka peale kkorduvaid “kujunduse muudatusi” et Facebook oleks eriti kasutajasõbralik. Facebookis alustamine ja kõikidest sealsetest rakendustest aru saamine on veel hullem, kui linuxi masina conf peale clean installi windowsi tavakasutaja jaoks. Ning ma pean ju ometigi ennast IT maailmas power-useriks.

Palju inglisekeelseid väljendeid, ent mõte on üks – sotsiaalvõrgustike abivahendid – Facebook, uus Google Buzz jne ei ole üldse kasutajasõbralikud, mitte mingist otsast. Kõik internetiturunduse põhireeglid (valikute paljususe kaotamine, usability, võimalikult vähese ja võimalikult olulise jupphaaval presenteerimine jne.) justkui kaotaks kehtivuse. Milles siis asi? Miks on näiteks senimaani eelistatuim blogiplatvorm eestlaste seas Google blogspot, kuigi tegemist on ühe kõige ebaõnnestunuima blogikeskkonnaga üldse? Miks inimestele ei meeldi lineaarsed, lihtsad ja loogilised keskkonnad nagu näiteks Twitter, WordPress või ka paljukirutud Orkut?

Twitteri areng on jäämas kängu, Orkutist lahkutakse pidevalt, WordPress on jäänud pigem teadlikult blogimaailmas tegutsevate inimeste pärusmaaks ning tavainimesed, tavakasutajad, kes peaks just eelistama lihtsust ja kasutajasõbralikkust, siirduvad massiliselt keskkondadesse, mille üldiseks märksõnaks võiks pidada – tõeline kakofoonia.

Hiljuti sain Facebookis kutse koostööle. See edastati Facebook Causes aplikatsiooni abil. Selleks, et üldse aru saada, millega tegu ning mis ma pean edasi tegema, pidin ma tegema kakskümmend kaheks klikki erinevatel teadete ja nuppudel, mind suunati neljale eraldi avanevale lehele ning lõppeks sain sellest surnud nõiaringist välja julmalt “Loobu” nuppu mitmes kohas vajutades. Ja ma ei saanudki aru, millega oli tegemist. Kes mõtleb selliseid idiootseid rakendusi?

Hea vähemalt, et maailmakuulus MySpace, mis oli aastaid interneti häbiplekiks, on muutumas mööduvaks nähtuseks.

Lisalugemist väljaspool: Facebook numbrites – Okia blogi; Privaatsus on surnud – Silver Hage

Visiitkaardi tüüpi koduleht
Kõige lihtsamat tüüpi veebileht, mille maht ongi vaid üks lehekülg. Mitte mingeid alajaotusi, mitte mingeid eraldi lingitud lehe vahetusi. Üks visiitkaart, kus on kõige olulisem info. Selliseid nn. säästulahendusi valivad endale tegelikult päris paljud ettevõtted, kelle jaoks pole tähtis muu kui see, et nende rekvisiidid oleks internetis leitavad ja kättesaadavad. Lihtne html vormingus leht, mis mingeid eriteadmisi ei vaja ning mille hinnaklass sõltub puhtalt selle lehe kujunduse ülesehitusest. Mida lihtsam on leht, seda rohkem mängib selle juures rolli pilkupüüdev ja soliidne disain, välimus, ehk see, kuidas ja millisel moel on kujundaja otsustanud edastatavat infot serveerida. Thara lahendustest võiksin viidata vast kahte sellist: AGG Raamatupidamisteenused ning Profikesa paljundus- ja printimiskeskus.

Lihtne, paari alajaotusega koduleht
Kõige tüüpilisem väikefirma leht koosneb juba kindlakskujunenud alajaotusest – firma tutvustus, tehtud tööd või galerii, hinnakiri ning kontaktandmed. Kuna ka siin on üldjuhul informatsiooni väga vähe ning tekstipõhiselt lehte üles ehitada pole võimalik, on tähtis just disaini pool, ehk siis lehe serveerimine külalistele. Web2.0 annab siin väga hea lahendi ning näitab, et teksti venitades (reavahed laiemaks) ning valge, tühja alaga mängides on võimalik ka vähese info puhul tekitada tunne nagu oleks tegemist sisutiheda lehega. Samas – väikefirmadele sobiks ju ka visiitkaardi lehed, mida vähem, ent mida tähtam on pakutav info, seda parem. Enamus ettevõtteid peab kõige tähtsamaks enda tutvustamisel firma kirjeldust, rääkimist sellest millega tegeletakse. Keda see huvitab? Inimesi mitte…

Mitmekeelne, ehk multilingual koduleht, alajaotuste ning struktuuripuuga
Säärased ettevõtted, kes tellivad antud lahendusi, võiks nimetada omamoodi kokk-keevitaja-kondiiter tüüpi ettevõteteks. Neil on tavaliselt mitu rauda korraga tules, nii kodumaal, kui ka piiri taga, tegeletakse alates metalliärist, lõpetades kondiitritoodete transpordiga. Multilingual leheküljed on minu arvamust mööda ühed kõige mõttetumad lehed üldse. Esiteks – kui informatsioon ettevõtte kohta on suunatud näiteks soomlastele, oleks kõige mõttekam teha eraldi soome leht, näiteks aladomeeniga fin.domeen.ee Kasutajamugavusest lähtuvalt on puhtalt ükskeelses keskkonnas märksa mõnusam viibida. Teiseks on alati kodulehele tulles landing-page ju eestikeelne. Seega mina kui soomlane ehk kaotan üldse huvi selle lehe vastu, näen küll üleval soome lippa, ja mis siis? Huvi on juba läinud.

Tänapäevased veebilugejad ja info otsijad on jube mugavad ja ka üksjagu pirtsakad. Kui inimene otsib katuseprofiili ning teeb seda hinna järgi otsustades, siis sinu katusepanijate lehele sattudes tahab ta saada vastust oma küsimusele, mille ta otsimootoris sisestas, mitte ei huvitu sinu firma ajaloost või sellest, milline oli sinu firma jõulupidu.

Kas murda läbi sotsmeediasse?
Sotsiaalmeedia võidukäik viimase paari aasta jooksul seab meid hetkel teelahkmele – olukorras, kus kogu sotsiaalne suhtlus on juba kolinud blogidesse ning Facebook kasvab iga kuu massiliselt, kas meil on üldse tarvis leiutada jalgratast ning luua kodulehti väikefirmadele?

Vastus võib tunduda veidi isekas, kuna väikeettevõtjatele suunatud teenusega Thara tegelebki, ent vastan siiski – on küll. Sotsiaalmeedia nõuab täit tähelepanu ning eeldab, et ettevõtjal on ka millestki pidevalt rääkida. Oma veebikeskkonna eeliseks on aga see, et selles keskkonnas saad ise otsustada, millist infot edastada ning mil viisil. Kui Facebooki fännileht sureb välja, kui seal pole üle kahe nädala miskit kirjutatud, siis väikefirma koduleht seda ei tee. Olgugi, et otsimootorid muutuvad üha enam sotsiaalotsinguid sooritavaiks ning näiteks Google on täiesti trenditeadlik (st. tõstab aktiivselt muutuva sisuga lehti kõrgemale tulemustes), on teatud valdkonnad, kus toimib veel vana hea kataloogiotsingu struktuur ningmilleks kasutatakse Neti keskkonda.

Siin ongi küsimus ettevõtte olemuses – kas on tegemist valdkonnaga, mis lubaks aktiivset blogimist lehe juures? Kas on tegemist valdkonnaga, millel on inimestele niipalju pakkuda, et tuleks kaasata ka sotsiaalsed võrgustikud? Igat üksikut juhtumit peab siinjuures võtma täiesti kindlalt case by case ning kõige selle juures püüangi teile abiks olla.